Maailmakriitika
I
Vaatasin täna mingeid toidupilte ja hakkasin mõtlema, et on olemas selline amet nagu toidufotograaf. Lisaks on olemas lausa toidufotograafia. Et nagu? Ma täiesti mõistan loodusfotograafe, linnufotograafe, pulmafotograafe jne. Aga TOIDUFOTOGRAAF? Milleks? On olemas inimene, kes pildistab toitu . . . on asju, mis mulle pähe ei mahu ja üheks selliseks on toidufotograaf kui amet.
Vähe sellest, enamik sellest toidust, mida pildistatud on, ei kõlba isegi süüa, sest seda vuntsitakse mingi akrüüli ja glütseriiniga, siis toit, mis on pildil ei pruugi üldsegi olla see toit. Jäätis võib olla tegelikult kartulipüree, müslihelbed võivad piima asemel olla hoopis valge liimi sees (siis helbed ei vetti ja püsivad ühes kohas). *
“Kelleks Sa suureks saades saada tahad?”
“Toidufotograafiks”
WTF? Kui mina suureks saan, siis mina tahan küll käbipildistajaks saada.
“Roses are red and violets are blue,
my job is pointless and depressing,
happy birthday to you!”
II
Kogu toidufotograafia oma hiilguses pani mind mõtlema sellele, et milliseid idiootseid ameteid veel olemas on . . . uurisin veidi Internetiavarusi ning kusjuures ei suutnudki midagi leida. Eestis olevatele ametitele mõeldes tulin ainult maakleri peale, kes teevad TÄIESTI EBAVAJALIKKU TÖÖD. Miks neid vaja on? Neid ei ole vaja. Mujal maailmas on maaklereid vaja. Miks? Sest seal nad teevad tegelikult tööd ka – seal ei puutu üürnik üürileandjaga üldse kokku. Üürileping on üürniku ja maakleri vahel ning maakleri ja üürileandja vahel on maaklerileping. Maaklerile ei maksa mitte üürnik, vaid üürileandja, sest tema tahab ju “vaevast” lahti saada. Kui korteris on kraan katki – helistad maaklerile; kui vaja üüri maksta – maksad maaklerile and so on. Meie Vabariigi maaklerid aga võtavad vaid vahendustasu ja mille kuradi eest? Tulevad ja näitavad Sulle korraks korterit? Leping sõlmitakse tihti omanikuga, maakler juba selleks ajaks pildilt kadunud. Kui Eesti Vabariigi maaklerid läheksid üürileandjate juurde sellise jutuga, et kuule, anna mulle 2500 krooni ja ma leian Sulle üürilise, siis nad jääksid tööta, sest nad saadetakse lihtsalt perse. Oleks siis, et maaklerid tagaksid kuidagi üürimise turvalisuse vms – suudaksid tuvastada inimese varasemad üürisuhted, varalise seisukorra vms, aga ei. Nad tulevad, näitavad korterit, võtavad oma vahendustasu ja kaovad. Kui korteriga on probleeme, millest enne ei teavitatud, siis tuleb korteri omaniku ukse taha kraapima minna. Kui ma esimesel aastal Tartusse kolisin, siis võtsime korteri Mõisavahesse – tollane üür 4500 krooni. Ühe korraga tuli välja käia 4500 vahendustasu maaklerile ja 4500 tagatisraha üürileandjale ning 4500 esimese kuu üür. Sisse kolides avastasime, et korteris on sipelgad – ilmselgelt polnud asjaga rahul ja helistasime maaklerile, et me siia korterisse ei jää ja tahaks nüüd vahendustasu ka tagasi, kuna meid sipelgatest ei teavitatud ning ei ole võimalik, et omanik ega maakler sellest ei teadnud. See **** oleks võinud pakkuda, et otsib meile uue korterigi, aga ei, sest paar päeva varem oli ta oma 4500 kroonise vahendustasu ju kätte saanud . . . ja lepingut, mis teda millekski kohustaks, ei ole tal ju kellegagi. Korteri omanik ütles, et tema esimese kuu üüri tagasi ei anna ja üürist alla ka ei lase. Kurat, oleks targem olnud (august 2007.a ehk kuu enne juuraõpingute algust), oleks kohtusse viinud selle asja, et kas saab lõpuks neisse võlasuhetesse selgust või ei saa. Õnneks tehti majas sipelgatõrje mingi aja pärast ja asi rahunes . . . aga see ei ole point. Kui üürileandjad ometi aru saaksid, et maaklerid on kõige kasutumad inimesed, kui tegemist on üürimisega. Ost-müük, notaritehingud on juba teine teema, mis siia üldse ei puutu – seal on maaklereid, kes ikka uskumatute asjadega hakkama saavad.
Seega ma jõudsin toidufotograafiast maaklerite kasutuseni üürisuhetes. I’m noooooot finisheeeeed . . .
III
Mille kuradi pärast on paksud taustalauljad tihti riietatud lühikestesse liibuvatesse kleidikestesse? Seda on nii õudne vaadata, kui laval toimuv on väga super, aga taustal hööritavad puusi matsakad taustalauljad, kellel on selga topitud kaks numbrit väiksem liibuv must kleidike? Ja see see oleks nagu trend . . . seda tehakse niiiii palju.
I’m finished. Ma ei tea, miks ma tundsin vajadust nendest asjadest kirjutada ja miks mind need häirivad – äkki on asi selles, et mul on palavik, kurk on valus – köha on, nina on valus – nohu on ning ma pidin täna koolist ära tulema, kuna ma ei saanud loengus köhimist lõpetada.
Tahtsin siia just kirjutada, et kõik eelnev on lihtsalt minu arvamus. Aga avastasin, et lauset “See on ainult minu arvamus” kasutavad inimesed, kes arvavad/kardavad, et inimesed ei pruugi nende seisukohtadega nõustuda ja actually hoolivad sellest!
XoXo 
